Kas oled märganud kui palju päevast kulutad enda aega teiste kritiseerimisele, hinnangute andmisele, inimeste grupeerimisele? Paks, peenike, loll, tark, imelik, kole, ilus, nõme... Me teeme seda tihti
automaatselt. Bussis inimesi põrnitsedes, poes osteldes, tööl, kõikjal, kus on inimesed. Justkui kleebiksime me paberi koos iseloomustava sõnaga selle inimese otsa ette. Kes oleme meie, et hinnanguid anda?

 Jah, ta käitus Sinuga halvasti. Kas sina ei ole kunagi kellegagi halvasti käitunud? On ta kohe väärt seda sildistamist? Äkki sai ta just enne sinuga kohtumist teada kõige kohutavama uudise, äkki muretseb ta kuidas oma lastele süüa saada, äkki on keegi varem talle haiget teinud? Sa ei olegi tema pahameeles süüdi, kuid lase minna. Aita seda inimest, tee ta tuju natukenegi paremaks. Küsi, kas ta vajab abi, kas sa saaksid talle kuidagi kasulik olla? Selle asemel saadakse aga kokku oma sõbrannaga, juuakse kohvi ning hakatakse klatšima. Energeetiliselt toimib see nii, et klatšides saadad Sa oma aurasse, energiavälja negatiivset energiat, mis omakorda tõmbab ligi negatiivset energiat. Järgmine kord, kui sõbrannaga jälle maha istud, on Sul kindlasti veelgi rohkem arutada ja hinnata. Lõputu negatiivsuse ring. Klatšimisel ja loo rääkimisel positiivsest vaatevinklist on vahe. Sama ei toimu mitte ainult ka klatšimisest, vaid ka üksi, oma mõtetes teiste maha tegemisest, kritiseerimiseks.

 Ava silmad ja ära keskendu erinevustele. Me kõik olemegi erinevad. See on normaalne. Keskendu sarnasustele. See sama inimene, kes sulle tänaval tundub ''nõmeda kodutuna''. Mõtle, mis teil on sarnast. Te mõlemad elate samas riigis, mõlemad kannate musta värvi jopet. Teil on sama juuksevärv, te mõlemad olete õnnelikud. Me oleme täiesti erinevad inimesed, kuid meil on ka palju sarnast ja oleme kõik täiesti võrdsed. Nii klassilt, välimuselt, emotsioonidelt, rassilt. Me oleme inimesed. Meil kõigil on kaks jalga, kaks kätt, arukas pea, süda. See, kuidas teised kasutavad seda, mis neile antud, pole Sinu mure. Vaata endasse ja ainult endasse. Vaata, kuidas Sina enda elu elad, toimetusi teed, teistega käitud, enesega töötad.

 Mõtle enne, kas see on ikka seda väärt kui internetis oma ''arvamust avaldad''. Mõtle, kas ilm on ikka halb või on lihtsalt vihmane, tuuline, külm. Analüüsi, kas telesaade, raamat, auto, pood, mõni koosviibimine on ikka nõme, või lihtsalt ei sobinud Sulle. Liigu edasi, tea, et teised on loonud selle armastusega ning Sinu kritiseerimine teeb neid kurvaks. Tea, et on inimesi, kellele see sobib. Kui see pole Sulle, siis otsi midagi, mis on Sulle.

 Meie, inimesed, koosneme samadest osakestest nagu meie planeet Maa, universum, galaktika. See, et oleme ise meie armsale Maale teinud piirid, ei tähenda, et peaksimegi elama ainult enesele ehitatud piirides. Üle piiri elavad ka inimesed. Ja nende piiride taga ka inimesed. Me ei oma Maad. Me ei oma inimesi. Me oleme üks. Me kõik elame Maal. Meil kõigil on ühised huvid. Et meil kõigil oleks oma kodu, rahu ja pere. Et me oleksime õnnelikud. Ärge sildistage maad, riike, inimesi, loomi, loodust, loodusvarasid.  Need ei kuulu meile, meie ei ole kohtumõistjad. Laske elul teha omad korrektuurid. Elage vaadates endasse, arendades ennast.  Elage armastuses, rahus, harmoonias. Nautige ja hinnake, mis teile ümber on.

 Valgust ja armastust!